Uuringud näitavad, et iga viies koolilaps Eestis kannatab kaaslastepoolse kiusamise all ja iga 10. laps on see, kes teistele meelega liiga teeb. Seda on ju päris palju? Kui kiusamine Sullegi mingil moel muret teeb, siis tea, et Sa ei ole üksi. Kiusamist saab ja tulebki peatada!
Kiusamine on see, kui inimesele põhjustatakse meelega ja korduvalt kannatusi tema kaaslase või kaaslaste grupi poolt ja kannatajal on mingil põhjusel raske end kaitsta.
Õpilast kiusatakse, kui üks või mitu õpilast meelega ja korduvalt
Vahel teevad kurjad sõnad ja halvustavad pilgud palju rohkem haiget kui rusikad…
Sõbralik ja mänguline narritamine ei ole kiusamine, kui see kõigile osapooltele lõbu pakub. Kiusamiseks ei peeta ka seda, kui kaks enam-vähem ühe tugevusega õpilast vaidlevad või kaklevad kas vabatahtlikult või ühekordse tüli tulemusel.
Sa tunned, et keegi on Sulle meelega ja korduvalt liiga teinud ja Sul on olnud raske end kaitsta?
Pea meeles – kellelgi ei ole õigust sind kiusata!
Häid mõtteid kiusaja peatamiseks leiad ka SIIT.
Sa oled olnud olukorras, kus näed pealt kellegi kiusamist? Tunned muret kannatava kaaslase pärast või hirmu kiusaja ees?
Kiusamine klassis põhjustab pingeid kõigile ja halvendab omavahelisi suhteid. Pea meeles, et pealtvaatajatel on suur võim kiusamise peatamisel. Kiusaja vajab õnnestumiseks ja kiusamise jätkamiseks publiku heakskiitu. Uuringud näitavad, et enamik õpilasi tegelikult ei kiida kiusamist heaks, kuid ei julge või ei oska toimuvat peatada.
Pealtvaatajana on Sul kolm võimalust:
Koolis toimuvast kiusamisest peaks kindlasti teada andma kooliperele, ainult nii saavad nad asuda kiusamist peatama. Kui õpid KiVa programmi kasutavas koolis, siis Sinu koolis on olemas KiVa-tiim. Uuri välja, kes nad on ja räägi oma tähelepanekutest neile. Nemad on õppinud kiusamisjuhtumite lahendamist ja saavad kindlasti aidata.
Häid mõtteid pealtvaatajana toimimiseks leiad ka SIIT.
On juhtunud nii, et oled kellelegi mitu korda ja meelega haiget teinud? Kas võib olla, et oled teda kiusanud? Vaata siit järele, mis on kiusamine.
Kui oled kedagi kiusanud, et tähenda see seda, et Sa oleksid halb inimene. Iga laps võib mingite põhjuste kokkulangemisel sattuda kiusajaks või ohvriks. Oluline on aga see, et teisele meelega kahju tegemine, kasutades ära tema nõrkusi, ei ole mingil juhul lubatud. Isegi kui see teine tundub Sulle imelik, on ise halvasti käitunud või lihtsalt ei meeldi Sulle.
Kui oled kedagi kiusanud, tuleb see nüüd kohe ära lõpetada, enne kui olukord ja selle tagajärjed jõuavad veel halvemaks minna. Ka Sinu jaoks. Uuringud näitavad, et kiusajad tahavad olla kaaslaste hulgas tähtsad, kuid isegi kui kiusajad saavutavad populaarsuse, ei meeldi nad tegelikult kellelegi. Lisaks on kiusajatel palju suurem risk täiskasvanuna kuritegude tegemiseks.
Kiusamise lõpetamine ei pruugi olla lihtne. Siin on mõned toetavad mõtted Sulle:
Kui Sulle tundub, et Sa ei saa ise kiusamise lõpetamisega hakkama, siis palun räägi oma loost mõnele täiskasvanule koolis või kodus, keda saad usaldada. KiVa-koolides võid pöörduda ka KiVa-tiimi poole, nemad on kiusamise lõpetamist õppinud. Palu abi oma käitumise muutmisel.
Kiusamine on probleem, millel on tõsised tagajärjed. Aga mis täpsemalt on kiusamine ja mis mitte? Mis on küberkiusamise eripärad? Mida teha siis, kui õpetaja kiusab?
Miks on oluline kiusamist ennetada ja milline on kooli roll selles? Kas kiusuennetusega tuleks tegeleda ka siis, kui kiusamist justkui koolis pole? Kuidas Kiusamisvaba Kooli SA saab koolile abiks olla?
Mida saab kiusamise ennetamiseks kodus ja koolis ette võtta? Kuidas toetada last, kui selgub, et teda kiusatakst või ta on seda pealt näinud? Kuidas lahendada olukord, kui selgub, et sinu laps on kiusaja?
Ülevaade erinevatest võimalustest, kuhu kiusamise probleemi korral abi saamiseks pöörduda, sh nimekiri piirkondlikest ja üleriigilistest asutustest, mis pakuvad psühholoogilist abi ja nõu.
Videoloengud ja -klipid, töölehed, infomaterjalid, raamatu- ja filmisoovitused jm, mis aitavad lastega avameelselt ja mitmekülgselt kiusamise teemat käsitleda ning seeläbi nende sellealaseid sotsiaalseid oskuseid arendada.
