Kiusamine on süstemaatiline tegevus, mille käigus paneb üks inimene meelega ja korduvalt teist inimest halvasti tundma ning kannatajal on raske end kaitsta. Teisisõnu tehakse samale õpilasele korduvalt liiga sihiliku ja teadliku tegevusega, mille tõttu on kiusaja ja kiusatav ebavõrdses seisus. See tähendab, et kiusaja on kas tugevam, populaarsem või vanem. 

Kiusamine võib olla nähtav tegevus (füüsiline või sõnaline) aga ka varjatud (tõrjumine, kuulujuttude levitamine, küberkiusamine). Varjatud kiusamist on raskem märgata, kuid üheks märgiks on sageli muutus kiusatava õpilase meeleolus või käitumises. Kiusamine peatamisel on oluline roll kõrvalseisjatel: saades teada kiusamisest või sattudes seda pealt nägema, tuleb sekkuda või kutsuda appi täiskasvanu. 

Kiusamine saab jätkuda ja kasvada vaid siis, kui kõrvaltvaatajad selle heaks kiidavad või teesklevad, et ei märka. Kui kaaslased peavad kiusamist lubamatuks, on kiusata keerulisem. Seega on kiusamise peatamiseks oluline mõista enda kui kõrvalseisja vastutust ning astuda kiusamise ohvri kaitseks välja. Head grupisuhted ning erinevuste aktsepteerimine on samuti kiusuvaba keskkonna juures olulised.

Kiusamine on tõsiste tagajärgedega laialt levinud probleem, mis võib kiusatava kui ka kiusaja elu jäädavalt muuta. Kaasnev ärevus, depressioon, probleemid enesehinnanguga või lausa suitsiidimõtted võivad peale ohvri areneda ka kiusajas endas ning pealtvaatajaiski. Rääkimata sellest, kui keeruline on kiusamise ohvriks oleval lapsel keskenduda õppetööle, mistõttu jääb see tihtipeale unarusse. Samuti võib nende õpilaste potentsiaal jääda realiseerumata just kiusamise tõttu tekkiva ebakindluse, ärevuse jms tõttu.

Kiusamise tagajärjed mõjutavad lisaks ka kogu ühiskonda. Näiteks lapsepõlves kiusamise ohvriks olemine on otseselt seotud depressiooni, suitsiidimõtete ja teiste vaimse tervise probleemidega, mis toovad riigile kaasa mitmeid otseseid ja kaudseid kulusid. Rootsi kiusuennetajad on koostöös erinevate toetajatega välja selgitanud, et ühe aasta jooksul riigis aset leidnud koolikiusamine maksab sealsele ühiskonnale järgneva 30 aasta jooksul 17,5 miljardit Rootsi krooni (s.o u. 1,8 miljardit eurot). Seega tegeledes kiusamise ennetamise ja vähendamisega, kindlustame tugevamad, tervemad ja täisväärtuslikumad ühiskonnaliikmed tulevikus!

Kui ka Sina sooviksid toetada sihtasutuse Kiusamisvaba Kool missiooni ning aidata kaasa kiusamise ennetamisele ja vähendamisele Eesti koolides, loe erinevatest toetusvõimalustest siit.

Soovitame lugeda Eesti Lasteombudsmani büroo eestvedamisel ning meie juhatuse liikme Kristiina Treiali ja nõukogu esimehe Ly Kasvandiku osalusel koostatud nõustamismaterjali “Kool kiusamisest vabaks!”